Ma mõtlesin, et ma pole paar kuud suurt midagi teinud ja midagi pole juhtunud ka (füüsilisel tasandil vähemalt)(aga jumal tänatud, mul on nüüd tööõigused ja ma saan paaniliselt tööd otsida) seega pole kirjutanud, aga mul on siiski paar põletavat eluseika siia kirja panna (ja kui pilte tagantjärgi vaadata siis ma pole kuskil üle kolme päeva olnud vaid umbes 50 000kilomeetrit läbinud ja kõikvõimalikes kohtades maganud):

  1. Ühel marjapõõsal hakkasid marjad (mulberry’d) valmis saama ja katsime selle kupatuse siis võrguga, et nahkhiired väga hullu ei paneks. Ei läinud eriti kaua aega mööda kui üks papagoi- rainbow lorikeet- võrku lendas ja siis sinna siplema jäi. Mina, vana kogemustega ornitoloog, linnupüüdja ja -rõngastaja, tõttasin kohe appi, et väike vikerkaar lahti päästa. Brock ütles kõrvalt, et vaata, et sa ennast hammustada ei lase. Nii armas linnuke, kuidas ta siis hammustada võib? Haarasin siis ta seljast ning ei möödunud sekunditki kui juba oli mu vasaku käe nimetissõrm ta noka vahel ja lahtilaskmisest ei olnud juttugi. Mul tõusevad praegu ka ihukarvad püsti kui selle valu peale mõtlen. Oli tunda, kuidas nokk juba luu sisse ennast uuristab ja järsku ta lasi mu sõrme valla. Verd mitte ei tilkunud vaid kippus lausa voolama. Pilt hakkas eest juba ära minema aga võtsin ennast siiski kokku, lasin plaastri peale panna, ise ei teadnud kas sõrmeots üldse endal alles jääb 😀 ja läksime välja tagasi, et ta sealt võrgust lahti lõigata. Seekord siis keevituskinnastega. (peaaegu analoogne juhtum oli ka lendrebasega aga taipasime kohe kindad kätte panna, sest nad levitavad mingit surmavat haigust siin). Rohkem võrke pole me enam kuhugile toppinud. Umbes kuu aega oli sõrmeots tuim ja valutas, nüüdseks on kõik korras. Aga vaadake seda pilti- ei tundu ju kuri…http___rampages.us_abcdefgillian_wp-content_uploads_sites_5588_2015_01_latest.jpg
  2. Teine lugu juhtus Brisbane’i sadamas, kuhu viisime rekkaga puhastatud puuvilla. Läheme sinna tavaliselt öö varem, et hommikul kohe esimesena asjad maha laadida. Parkisime suure merekonteineripargi kõrvale ja ma olen neid konteinereid näinud maa ja ilm AGA sellises koguses üksteise peale laotuna veel mitte. Lisaks toimetasid seal tüübid, kes tõstukitega neid ringi vedasid. Mõtlesin, et teen perechati jaoks paar videot. Jäin korraks seisma, et filmida ning järsku tuli kõikidest raadiosaatjatest teade, et neil on sissetungija väravas number 14, kutsuge turvamees jne. Küll mul siis hakkas väike süda sees peksma, mõtlesin, et ongi kõik, mind pakendatakse ka konteinerisse ja saadetakse Hiina. Turvamees tuli, mitu töötajat tulid ja selgituse peale rahuneti maha. Meil oli pigem hirm, et kui kohe esimesel päeval hakata probleeme tekitama siis keelatakse meil järgmine tulek ära. Aga lõppude lõpuks sain empsile ikka paar videot saadetud ja kogemuse võrra jälle rikkam!
  3. Kolmandas loos kutsuti mulle politsei. Igatahes pikk lugu lühidalt- Meil sai rekkas toit otsa ja helistasime siis Brocki õele, et kas ta viitsiks mu peale võtta ja poodi viia/tagasi tuua. Selle aja sees läks Brock siis puuvillatöötlemise tehasesse uut puuvilla peale võtma ja see võttis tal tunni asemel kaks ja pool, kuna miski ei sujunud nii, nagu pidi. Igatahes see on selline keskkond, kuhu ei tohi lihtsalt autoga sõita ja ringi uitada, seega otsustasin suhteliselt keset eikusagit värava juures oodata ja puu all istuda. Ei läinud eriti kaua aega kui nägin politseiautot lähenemas ja mõtlesin, et mis nüüd tehases lahti on läinud. Aga ei, nad peatusid minu juures ja läksin neid siis viisakalt teretama ja küsima, mis mureks. Autost välja tulles ja mind nähes hakkasid aga mõtlemad naerma. Minu segadusetase oli pigem suur, kui väike. Igatahes keegi oli helistanud politseisse, et ma olevat üks piirkonnas kadunud 14-aastane blond tüdruk ja kõik mingu mind nüüd päästma. Aga reaalselt enne seda keegi ei peatunud mu juures ega küsinud midagi. Ilmselgetel põhjustel ma ennast kadununa ei tundnud (kuigi ütlesin neile, et oma peas olen alati lost aga nemad sellega ilmselt tegeleda ei saa) ja ei näinud välja nagu kahtlusalune. Igatahes tänasin, et nad mind ikka vaatamas käisid. Muide, see jooksus tüdruk on leitud, ilmselt arvas ta, et enda peitmine kuskil farmis on parem variant kui kooliskäimine (spirit animal). Jätke mind veel pooleks tunniks üksi.
  4. Tsiklitega käisime ka sõitmas aga kuna ma kukkusin libedast mäest alla veeredes ainult ühe korra ja ühtegi luud ei murdnud, siis ei ole sellest midagi eriti rääkida ka. Minu meelest oli see pigem raske ja kitsas rada ja möödasõitvad inimesed seda eriti paremaks ei teinud. Mulle meeldib ikka pigem omaette metsas ukerdada kui neil ametlikel sõitudel käia. Osalustasu läks miski kooliekskursiooni tarbeks, seegi hea.
  5. JAA, LOOMAD! sõitsime umbes 800km (üks ots), et loomadele kõrbesse heina viia. Igatahes sihtpunktis polnud üle KAHEKSA aasta korralikult vihma sadanud (ja mõned nädalad peale meie sõitu sinna hakkas sadama… ma ikka palvetasin veits, et kõigevägevam sinna vihma saadaks) ja enamus puid-taimi olid seal välja surnud. Aga loomad olid veel elus, niipalju kui ma nägin. Ühel õhtul tuli terve kari (metsikuid) kodukitsi puuvillaseemneid nosima me kõrvale. Teisel korral tuli umbes 35 metssiga (nad on nii tillukesed ja armsad siin), väike jänes, väikesed vasikad ja (kodustatud) metsikud hobused. Kahjuks või õnneks ei olnud mul kaamerat kaasas aga see kõik juhtus 20 meetri kaugusel. IMELINE.

    Teinekord jälle!

Advertisements

Author: Jane Vako

Understand that you own nothing, everything that surrounds you is temporary, only the love in your heart will last forever.

2 thoughts on “”

  1. 😀 😀 😀 Mida elu, Jane! See politsei-saaga, hahaa.
    Ja mul tõusid ihukarvad püsti, kui ma seda linnunoka lugu lugesin, õõh. Head paranemist!!!

    Like

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.