Elu keset metsa, soola ja mägesid

 

konn1

 

konn3

 

konn53

 

lake1

lake2

lake3

lake4

lake8

lake6

lake5

lake7

lake9

lake11

Unistus Sunshine Coasti/Noosa piirkonnas elamisest oli meis püsinud juba päris kaua aega, kuni lõpuks enam ei viitsinud ainult unistada vaid pakkisimegi merekonteineri oma kodinatega kokku, hakkasime kohaliku soov.ee rendikuulutusi  vaatama ja leidsime ühe koha. Ökoküla ja puha. Pikka juttu sellest ei tule, sest kuigi telefonikõned, pildid ja eelnev tunne olid kõik spot on, siis kohale sõites oli kohe aru saada, et end elamas me seal kindlasti ei näe. Läks natuke aega mööda, kui tuli uus koht pakkumisele, ja kuigi pildid ja jutt tekitasid tunde, et “siia me kuulume”, siis lootusi me üles ikkagi ei seadnud. Mina olin sel ajal üldse veel Eestis, seega kaasa ei saanud ma minna. Lõpuks Brock helistas mulle ja ütles midagi taolist, et “sa ilmselt ei usu mind aga see on PÄRISELT ideaalne” 😀 Ma uskusin küll ja säilitasin seda usku seni, kuni ma sinna kohale jõudsin. Eks olete ise ka kogenud, et mõni koht on nii-nii tuttav ja kodune, isegi kui see on esimene kord seal olla. Omanikud on hästi toredad, keskkonnateadlikud ja loomasõbrad veel pealekauba. Nemad elavad siis ülakorrusel ja meie alumisel.

tincan4

tincan

sun232

sun92

sun199

sun70

sun32

sun22

sun52

p53

sun12

p4

p2p34

sun3

sun1

notsu

p1

sun44

sun43

sun42

sun71

Ühel nädalavahetusel orus veesuusatades polnud meil üldse levi, seega kõndisin mäe otsa, et emale elumärke ilmutada. Sain paar sõnumit ära saata, kui järsku oli teledoni ekraan must ja tööle see enam ei läinud. Viisin selle siis paar päeva hiljem parandusse, kust öeldi, et ekraan on mingi tähtsa sensori peal mõranenud. Kuna  hakkasime järgmisel päeval kolima, siis sinna parandusse ma telefoni ei jätnud. Ja sealtmaalt algas mu aju nähtav areng, kuna olin nädal aega täiesti uues piirkonnas üksi, ilma telefoni ja GPSita ning juba põhimõtte pärast ei tormanud ma uut ostma. Kus on toidupood? kus on kaltsukad? kus on aianduspood? kus on head rannad? kuidas koju tagasi saada? Kus on telefoniparandus? Ei jäänud muud üle, kui vaatasin läpakast enne kaarti, püüdes meelde jätta kõk need ringteed, käänakud, sillad ning tänavanimed. Nagu uus dimensioon oleks minu ees lahti rullunud- ma jälgisin silte, märke, küsisin inimestelt kella ning kus see ja see koht on, leidsin ekseldes megatoredaid kaltsukaid ja ilusaid parke ning jõgesid. Igatahes- telefon sai parandusse viidud, kuid kohe tekkisid sellega seoses uued probleemid- küll telliti vale ekraan, siis tuli uus ekraan Sydney’st kohale alles nädalaga, siis tuli välja, et uus ekraan on pea sada dollarit kallim, kui ma maksin, ning siis tuli vaikus. Ühepäeva parandusest oli märkamatult saanud pea 3 nädalat. Lõpuks sõitsin sinna uuesti kohale, et see telefonike sealt lihtsalt ära tuua, parandatud või mitte. Mulle anti teada, et ekraani vahetati KAKS korda, ehk siis nad raiskasid pea 400dollarit, et telefonile elu sisse puhuda, kuni alumine põhiekraan otsustas kõik need ekraanid lõhkuda ning justkui plahvatas seestpoolt. Mis seal ikka. Nüüd on möödas juba päris pikk aeg, ma pole endiselt endale telefoni soetanud, kuid mis peamine- ma olen elus! ma tean alati, kuidas koju tagasi saada, ma tean, kus on parimad toidu/köögivilja/puuviljapoed, ma tean kus on kõige paremad taaskasutuspoed, kõige inimvaesemad rannad, kõige armsamad vintage-kohvikud ja mis minu jaoks hetkel peamine- ma naudin niiiii täiega hetkes olemist. Kes varem märkas, siis mu instagrami-story’d andsid alati märku, mida ma teen ja kus ma olen. Selle asemel kannan ma nüüd kaasas kaamerat ja vaatan/töötlen neid pilte, kui mul pole parasjagu midagi muud teha. Eks ta ole, telefoni olemasolu oleks tõsiselt vajalik hädajuhtude puhul, eriti siin, kus ei tea kunagi, milline madu, hai või millimallikas mind pureda otsustab 😀 aga samas pole ma ka nii erak, et vaid inimtühjades kohtades käin ja teisi kodanikke väldin. Ma üritan mitte kurja endale kaela tõmmata 😀

tincan5

tincan6

tincan7

tincan8

tincan9

tincan10

tincan11

tincan12

tincan13

Mida ma veel olen märganud-  ilma telefonita tekib päeva palju rohkem aega. Järsku olen ma läbi lugenud kõik raamatud, mis on “ootel” seisnud, kuna mul pole lihtsalt aega olnud. Mul on aega tähti vaadata, trenni teha, istutada-kasvatada-aeda harida, õmmelda, koristada, jalutada, kokata… Mida ma tegin muidugi enne ka, kuid ei tundnud neist nii palju rõõmu. Mul on tunne, et praegusel ajastul, kui kõike peab saama kiiremini-paremini-edukamalt-teistest üle sõites on mu praegune eluviis täiesti mõistetamatu 😀 Aeglane kulgeja vist. Aga me oleme täiesti rahul.

xx Jane

Advertisements

Author: Jane Vako

Understand that you own nothing, everything that surrounds you is temporary, only the love in your heart will last forever.