Aasta möödus, justkui oleks see olnud vaid viiv

vahel käis üle kuumalaine, vahel torm

Kui uskusin, et enam paremaks ega halvemaks ei lähe

siiski ta läks- nii mõlemas suunas

 

Naasenud oma elu õppetunnislt

avasüli mind oodatakse, teadmata mind

Olen metsa ja taeva poole olnud sünnist

kui suur on olnud mu muutuste hind?

 

Näinud mitmeid maid ja vetelaotusi

kuid ühine maailm me jaoks on see kus tähed

Istudes vaikides praksuva lõkke soojuses

väikesed asjad korraga nii tähtsana mind valgustavad

 

Kuhu jõuda elus soovin

kui kauaks ära jääda

Kodumaale tihti naasta proovin

ses maailmas on lihtne jääda peata

-Jane Vako 2017