Aasta möödus, justkui oleks see olnud vaid viiv
vahel käis üle kuumalaine, vahel torm
Kui uskusin, et enam paremaks ega halvemaks ei lähe
siiski ta läks- nii mõlemas suunas
Naasenud oma elu õppetunnislt
avasüli mind oodatakse, teadmata mind
Olen metsa ja taeva poole olnud sünnist
kui suur on olnud mu muutuste hind?
Näinud mitmeid maid ja vetelaotusi
kuid ühine maailm me jaoks on see kus tähed
Istudes vaikides praksuva lõkke soojuses
väikesed asjad korraga nii tähtsana mind valgustavad
Kuhu jõuda elus soovin
kui kauaks ära jääda
Kodumaale tihti naasta proovin
ses maailmas on lihtne jääda peata
-Jane Vako 2017