Ärge uskuge midagi sõna-sõnalt. Ärge eitage midagi täielikult. Kahelge ja otsige tõde. Olles leidnud hingerahu tunnete ära ka tõe.- Luule Viilmaa, Ellujäämise Õpetus VIII

Kuidagimoodi on läinud nii, et 0-19 eluaastad möödusid justkui paari sekundiga. Sama ei saa aga oma 20nda eluaasta kohta öelda. Mul on tunne, et ma olen terve igaviku juba seda numbrit kandnud. 13 päeva veel, ja alustan oma uut, kahekümne esimest eluaastat. Loodetavasti produktiivsemalt, rahulolevamalt, iseendast teadlikumalt. Keskeakriis oli mul 19-aastasena (ma ei tea, kas see oli nüüd see “päris” aga sümptomid viitasid kõik sellele) ja lootsin, et rohkem seda ei tule. Kus sa siis sellega, muidugi ta tuli ja kümme korda hullemalt. Panen listina kirja oma selgusehetked, millele eelnesid muidugimõista omamoodi kurbuse- ja segaduseperioodid, sest maailm tundus halastamatu õppetükke ma neis hetkedes koheselt ei näinud. Tagasivaadates tundub kõik vähe loogilisem.

DSC_1002.JPG
Dirranbandi, QLD

Suurim avastus, mis on nii iseenesestmõistetav aga siiski läks aega selle teadmise hoomamiseks- ei oma mitte mingisugust tähtsust, kus maailma otsas ma olen, mu heaolu, otsused, raskused on kõik mu iseenda kanda. Eestist lahkumise suurimaks põhjuseks oli vajadus vahetada keskkonda ning inimesi, uute kogemuste saamine, iseenda leidmine, üksi raskuste ning keelebarjääriga hakkama saamine ja muidugi ei saa mainimata jätta- raha on ju koduriigist väljaspool parem. Eesti kui riik tundus ka olevat talumiseks liiga loll ja jätkusuutmatu, arvasin, mujal osatakse majanduse ja rahaga rohkem ringi käia, mujal saadakse maailma asjadest paremini aru, mujal on rohi rohelisem. Rohu kohta nii palju, et see on alatihti kuivanud, kui just vihmaperioodi ei ole aga rahaga ei osata/taheta suuremas plaanis jätkusuutlikult ringi käia ei Austraalias, ei Aasias, ei Eestis.Kus on võim, seal on raha ja seal see ringleb. Olles elanud ja reisinud nii mitmestki kohas, saan oma vaatlustest tuua paralleele eri majandus/rahandussüsteemide, keskkonnakaitse ning sotsiaalmajanduse kohta. Ei ole nii, et Eesti, kui riik ja selle “juhid”, on ainukesed lambad, kes suurematel ja võimsamatel taga longivad ja “mää” teevad. Kus ei ole raha, sinna ei kipu seda ka juurde tulema, kus on rikkus, sinna tiksub seda ka juurde. Keegi ei vastuta minu heaolu ja külluse eest, kui ma ise seda ei tee. Asjatu on ootama jääda riigi abi, ei tasu tuua vabanduseks oma toimetulematusele, et riik on allakäinud ja ei hooli minust. Kõige paremaks “vastulöögiks” omakasupüüdlikele “riigi edendajatele ja valitsejatele” on hoolida iseeendast, mitte seda jääda kelleltki teiselt ootama, anda endast parim, tulla toime ja olla  tänulik selle eest, mis mul juba olemas on. Kui ollakse saamatud Eestis, siis elukohavahetus pole sellest lahtisaamiseks alati lahendus. Kuskil mujal ei ole pudrumägesid ja mänglevad kergust, raskusi on igal pool ja nendest saadud kogemused on hindamatud. Kommentaariumites, teleka ees uudiseid vahtides, peolauas üksteisest üle rääkides saamatutest poliitikutest, allakäinud riigist ja Euroopast, kirudes halba maailma ja kurjust meie ümber, kipuvad inimesed sedasama negatiivset energiat juurde tekitama, leidmata lahendusi. Nii, et nr.1  selgusehetk on mul kokkuvõtlikult selline, et mitte keegi ei ole ei minu, ei sinu, ei teie ega meie olukorras süüdi. Kõik tuleb iseenda seest, tihti olenemata elukohast (ei räägi siinkohal sõja- ning näljatsoonidest. Neil on teistsugused lahingud võidelda). 

DSC_0066.JPG
Forestry, QLD
  • Siit kohe järgmine avastus- raha ei tee õnnelikuks. Raha pole olemas, see on lihtsalt vahend. Ja seda täiesti tõsiselt. Suur number pangakontol ei too rahulolu, oskus seda õigesti kasutada on teine teema- kui ma ei järgi oma elu peateed, ei too mitte ükski soetatud ese, reis või kontsert mulle rahu. Usun vaid, et mida rohkem raha ning asju inimesed ihaldavad, seda suurem armastuse puudus neil on… ning seda üritatakse katta asjadega. Not going to work, mate. Vahendeid tuleks kasutada õigesti, et enda süda oleks rahul, mitte et näidata teistele ja tekitada asjatut võrdlusmomenti.
    DSC_0403.JPG
    Bunya Mountains, QLD
  • Tulles Yangonist, Burmast ja astudes  välja Brisbane-i lennujaamast, tabas mind tohutu tänutunne, et mul on privileeg nautida VAIKUST, rahu, puhtust, korda. Olgugi, et inimesed on sealmaal tohutult õnnelikud- ma olen tänulik, et sain neilt õppida, mis tähendab omada mitte midagi ja olla sealjuures siiralt õnnelik ja lootusrikas- ja samas õppisin väärtustama, mida tähendab puhtus ja vaikus. Ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu.
    DSC_0033.JPG
    Forestry, QLD
  •  Kõik, kes/mis tekitavad minus mingisuguseid emotsioone, eriti negatiivseid, on minu suurimad õpetajad. Kui olen ärritunud millegi peale, mida keegi, isegi mulle täiesti võõras inimene ütles, on see minu sees olemas ja see vajab parandamist, minnalaskmist.

DSC_0437.JPG
Sunshine Coast

  • Mugavustsooni on võimalik laskuda ka reisides. Valides alati kõige lihtsama tee, kasutades vaid agentuure, vältides tundmatuid kohti, süües alati sama toitu, olles ümbritsetud vaid ühe ja sama seltskonnaga.. variante on mitmeid. Kui reisimine enam südant kiiremini põksuma ei pane, siis peaksin enda süsteemi uuesti üle vaatama.

     

    DSC_0496.JPG
    Sunrise. Moomin, NSW

     

     

  • Kui valetan,valetan eelkõige iseendale. Siia pole pikemat juttu juurde vaja.

     

  • Kõigile ei saa ega pea meeldima. Muidugi on oluline mitte laskuda madalamale tasemele ja olla tahtlikult ebasõbralik ja ülbe, aga teesklema ja sundima ka ei pea. Olen istunud ühes õhtusöögilauas ja õppinud kõrvust mööda laskma kõik kitsarinnalised vestlused,kommentaarid.

    DSC_0459.JPG
    Merriwinebone, NSW

  • Kõik ei pea esimesest kohtumisest teadma minu vaadetest kõiksusele/keskkonnale/poliitikale/eetikale/olemusele. Ennast tutvustades ei ole seda,et tere,ma olen Jane ja muide ma olen vegan, nii et ära mulle vorsti grilli ja ära mulle viina ka paku, muide mulle ei meeldi purjus/lällavad inimesed ja selles koogis on nisu, see ei tee tervisele head. Kui keegi küsib või ise tähele paneb ja heatahtlikult küsimusi esitab,on tore ja mul ei ole selle vastu mitte midagi, aga terve maailm ei pea minu vaadetest kohe teadlik olema.

DSC_0725.JPG
Crows Nest National Park

  • Kedagi ei saa millekski sundida- teise inimese tee vormimime läheb vastuollu vaba tahte seadusega ning kellelegi omast tarkusest hea soovine võib olla mõlemale osapoolele tegelikult karuteene ja selle eest peab ka vastutuse võtma. Kõik on nii erinevates eluetappides, saamas siin erinevaid kogemusi ja mina ei ole mitte keegi, dikteerimaks mis on õige ja vale. Kui keegi küsib ,saan oma nõu ja teadmisi jagada aga kui ei,siis EI.

DSC_0562.JPG
Kõige ilusam koht, kus ma Aussis elanud olen. Dirranbandi, QLD

  • Vahel on vaja öelda “ei” ka pealtnäha väga kohatutes olukordades. Kellegi ärakuulamine on tänuväärt tegevus ning rohkem oleks vaja inimesi,kes kuulaks,ilma koheseid hinnanguid andmata. Aga inimene,kes räägib ühte ja sama lugu kordi ja kordi, küsimata nõu ja võtmata vastu pakkumisi abile- neile ei tasu enda energiat jagada. Enda ja oma energia kaitseks tuleb seista-on ju ütlus-lollidelt tuleb raha ära võtta. Samamoodi tuleb lollidelt ka energia ära võtta. Ma üritan mitte see loll olla enam.

    DSC_0515.JPG
    Moomin, NSW

    Moom

  • Kedagi ei huvita, kui ma kurb olen. See ei tõmba inimesi vestlema, neil on muudki teha ja kui on valida,kas istuda nurgas ja tunda kellelegi kaasa  või tunda elust rõõmu, siis valib iga eluterve inimene teise variandi. Seda ei saa kellelegi pahaks panna. Kui on tõeline mure,siis tuleb ise minna kellelegi rääkima,mitte juba kümnenda “mis sul mureks on,las sa tahad rääkida”-le on vastata “mul on kõik hästi” ja kui keegi lõpuks enam ei küsi, järeldada,et mitte keegi ei hooli minust. Tähelepanu saamiseks on ka elutervemaid viise, kannatanu mängimine sinna kategooriasse ei kuulu.

    DSC_0755.JPG
    Crows Nest National Park

  • Kui kõik tundub mõttetu, universum ei toeta, elu läheb allamäge, kõik töökohad on mõttetud, inimesed on veel mõttetumad, siis ei tasu põhjust otsida väljastpoolt. Mis on mu enda sees paigast ära? Miks ma inimesi ei talu, miks ma ühte töökohta kaua aega pidada ei suuda? Tihtipeale on selleks jällegi põhjus “mujal on parem”, et saaks kuskile mujale, et mitte olla siin ja praegu, võtta kõik praegusest hetkest. Lisaks veel (isegi teadmatult) enda teistest paremaks pidamine- keegi pole kellestki parem. Kui arvan, et väärin paremat, siis tuleb mul selle nimel töötada ja iseendale tõestada. Niisama ei kuku midagi sülle, kõik inimesed ja situatsioonid juhtuvad mu elus põhjusega- et ma saaksin areneda.

DSC_1032.JPG
The Dish, Parkes NSW

  • Ei oma tähtsust, milline on inimeste välimus, sugu ning vanus, kellega end ümbritsen. Kui hing on ilus, on inimene minu jaoks ilus, sõltumata kellegi arvamusest.
  • DSC_0826.JPG

 

  • Andestamine- üks asi on omaette endale susistada, et jajah, annan talle andeks ja annan endale kah andeks aga kui see ei tule südamest, ei ole sellest mitte mingit kasu ja see jääb endiselt hinge möllama. Andestada ja lahti lasta on vajalik, aga pühenduda, natuke selleks aega võtta on ka vaja.

Luule Viilmaa õpetus andestamiseks:

Kuidas andestada? Mängus on kolm osapoolt: 1) halb, 2) mina 3) minu keha. Seega:

  1. Ma annan sulle andeks, mis sa mulle tegid – ma tänan sind väärt õppetunni eest.
  2. Ma annan endale andeks, et ma selle halva endasse võtsin või välja kutsusin – ma pole veel täiuslik, seega pole põhjust ennast süüdistada.
  3. Ma palun oma kehalt andeks, et ma sellega oma kehale halba tegin – keha on see, kes võtab füüsiliselt vastu kogu energia nii sise- kui välismaailmast, see ei ole just kõige kergem ülesanne.

DSC_0784.JPG

  • Tõeliseks vabanemiseks teiste arvamusest ja ühiskonna ootustest on teha midagi sellist, mida mitte keegi minult ei ootaks. Inimesed kipuvad oma unistustest, tegevustest, kirest millegi vastu loobuma, sest ehk keegi annab neile hinnanguid. SEE EI LOE. Hinnanguid ei tasu karta, see tähendab vaid seda, et jälgin oma teen, räägin oma tõtt, aktiveerin inimestes reaktsiooni, ehk inspireerin neid, ehk pahandan neid, vahet ju pole. Parem on jagada iseeend ja saada hinnanguid, kui olla tasakesi oma urus, et Jumala eest keegi üldse ei märkaks, et ma olemas olen.

DSC_0948.JPG
Koduloom Dirranbandis- 15aastane kibestunud metssiga

  • Kõiksuse Kanaldused on kirjutanud “Kui sa tõesti oled süütu, siis ei peaks sul tekkima süütundeid, mis sinus selle heaolemise defitsiidi tekitavad, et sa eneseheadust pidevalt rõhutama pead.”
    DSC_0959.JPG
    Naabrite koer, kes sai ühise heakskiidu järel nimeks Lipstick

 

 

Luule Viilmaa (Ellujäämise õpetus) on kirjutanud- Mida muuta saab? Muuta saab esmalt enda suhtumist ja seejärel enda olemist. Suhtumine on meil peas, seega peaks selle muutmine olema kõige lihtsam ülesanne maailmas. Kuid, ega see praktikas nii lihtne olegi. Me kasvame heategijate-süüdiolijate maailmas. Kui, kellelegi on halb, siis on keegi (teine) selles süüdi – süüdiolija. Kui kellelgi on halb, peab keegi (teine) selle heaks tegema – heategija. Kui meile on halba tehtud, siis on süüdi teine inimene, kes vähemalt peaks selle halva korvama ja/või ka ise sellise halva läbi elama. Kõige lihtsamal kujul näeme seda laste liivakasti mängudes – sina astusid minu liivakujukese katki, minul on nüüd õigus astuda ka sinu oma katki. Kas kumbki osapool pärast seda ka õnnelikum oli? 

DSC_1007.JPG

Üritan kirjutamisega rohkem järje peale saada, sest aega on, tahtmist on, energiat ka on.

Love, Jane.

 

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.