Miks?

Läksin välja, nohune ja köhane, et osta endale miskit head süüa või minna restorani. Myanmaris hakkas tänasest veefestival ning kallati mind kolmanda korruse rõdult üle külma veega ning järgmisena sain veekahuri joaga pihta, lisaks muidugi lugematul mahul vett kahtlastest allikatest (üks ämbritäis lõhnas nagu õitsev tiigivesi).Istusin esimesse ettejuhtuvasse kohvikusse, mis tundus olevat täielik enesetapukas (kutsun niimoodi kohti mis näevad välja lihtsalt…ohtlikud), tellisin maasikamojito (miks, Jane? Ma ei ole sada aastat alkoholi suu sissegi võtnud, kas ma kaotasin mõistuse?), jõin selle ära (siiamaani mõtlen, miks?) ja tulin koju. Lisaks jagasin maad purjus Burma vanahärraga , kes tahtis teada kas ma olen “one passenger”, “brave heart” ja ehk tahan “very free smoke” ja tahtis minuga kätt suruda. Lõpuks andis alla, andis au, ütles “very welcome in Myanmar”, kummardas ja kobistas oma kohale tagasi. 

Sööki ei ostnud, söömas ei käinud ja nüüd on liiga hilja. Miks?

Nälg.

Eks ma siis homme lennujaamas söön.

(P.s pole eriti hea kui seelik niimoodi seljas kleebib, eriti tänaval kõndides. Teate küll miks)

Advertisements

Author: Jane Vako

Understand that you own nothing, everything that surrounds you is temporary, only the love in your heart will last forever.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.