a mis seal ikka

Mul oli valmis pea 500-sõnaline kirjutis oma suurimast hirmust välismaailmas ja kui hakkasin seda oma dokumentidest kopeerima, kadus kõik viimse kui sõnani. Kõik juhtub põhjusega ja ju siis see polnudki mõeldud maailmaga jagamiseks, kurb ma selle üle pole ja taaslooma ma seda lugu ei hakka, sest tunded pole enam värsked. Heakene küll. Ehk ongi aeg hakata oma asju rohkem enda teada jätma.. Igatahes veetsin mägedes kolm päeva ja selle tulemusena ei taha ma enam telefoniakutki täis laadida, sest ma tunnen, kuidas selle kasutamine mu heaolu alla tõmbab. Rääkimata sellest, mida ma olen juba pikka aega tähele pannud- endast luuakse siin keskkonnas kuvand, kes tegelikkuses ei olda. Muidugi on oluline ka internetis good vibes’eid jagada aga miks mitte teha seda ka siis päriselus?

 Ehk mingil perioodil oma elust me vajamegi vaid mägesid, puutumata loodust, vaikust, üksi telkimist, telgi kõrval matsutavaid wallaby’sid, lõkketule soojendavat valgust ja praginat, täiskuud ja rituaale, sisevestlusi, vabastamist, andestamist, naeru, äikest, vihma, puhast apelsinimahla ja lõkkes küpsetatud kartuleid…

 See mu viimane postitus enne kui asun (ilmselt internetivabalt) Birmasse järgmisele rännakule teele… Et tulla siia tagasi täielikult iseendana, uute ideedega, uue eluenergiaga.

Ma loodan, et teil kõigil on hea.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.