Tegelikult me teame, mis meil viga on

Barn owl (loorkakk)

Vaikus on hea. Vaikust on vaja. On hea elada, ilma et peaks kellelegi alati midagi selgitama. Kui mõnus on tulla töölt koju, istuda päikese käes, jalad peidetud rohelise muru sisse ja lihtsalt nautida. Vabadust, soojust, valgust. Kui hommikuti õue astudes lööb südames mõõtmatu tänulikkus välja ja sel hetkel on päikesetõus ainus asi maailmas, mis päriselt loeb.
Kui ma nüüd tagasi vaatan, näen ma, kui kaugele ma tulnud olen. Lisan siia ühe pildi ka- ma usun, et see on augustis tehtud

 Oi, kui hästi ma mäletan, milline konkreetne masendus mul sel päeval oli. Kellelegi ei osanud rääkida ka, sest ei arvanud, et keegi mõistaks. Ja ma läksin metsa. Vihma sadas, kõik oli muidu kõle ja jahe aga ometigi tundsin, et kuulun sinna. Peas vasardasid ema sõnad “mille üle sul kurb on olla, sul on olemas KÕIK mida sa vajad, toit, pere, katus, sõbrad, poiss, riided seljas, tervis korras.” No tal ei oleks saanud rohkem õigus olla. Kõik oligi ideaalses korras tegelikult. Välja arvatud see, et sisemuses lihtsalt miski näris nii hullult, et seda oli võimatu ignoreerida. Nüüd ma saan väga hästi aru, mis see oli. Sa valetasid endale, tüdruk. Kartsid teiste arvamust. Kartsid muutust. Mäletan end ka mõtlemast, et ma ei saa mitte kunagi õnnelikuks ja nüüd ma tean, miks ma nii mõtlesin. Teiste heaolu esimesena silmas pidamine tappis mind seest, valu oli nii suur, et tahtsin ise kaduda, sest see oleks säästnud mind vaevast rääkida oma tunnetest teistele. Eks me kõik tahame vahepeal pead liiva alla peita ja uskuda, et kõik saab korda ja kukub omale kohale. Tõde on aga see, et mitte keegi ei tule meid iseendi käest päästma ja see, kas meie süda nutab või naerab on vaid meie endi teha. Aga mida ma öelda tahtsin- Kui palju me ka ei arvaks, teistele räägiks, iseendale korrutaks, maailmale välja hõikaks, kui õnnelikud me oleme, ise seda päriselt mitte tundmata ning seda piinavat tunnet ignoreerides, ei muutugi midagi. Siis me oleme vaid õnnelikud sõnades. Mitte olemuses, tegudes. Kui tunnistada, et ehk ongi midagi veidi paigast ära, oleme astunud juba suure sammu edasi ning elu juhib meid olukordadeni, mille läbi saame seda parandada. Vaadata oma tunnetele, ka kõige valusamatele otsa ja aru saada, et nüüd ongi õnn päriselt meie käes. Et keegi pole süüdlane meie tunnetes. Et me ise oleme oma elu loojad.

Tawny Frogmouth (konnkurk)


Nii, et kui keegi kurdab, et nii vale/valus/halb on olla, aga põhjust ei tea… Nad teavad küll põhjust. See on lihtsalt midagi nii sügavat, et sellest ei suudeta igaühele rääkida. Kui mina nii kurtsin, teadsin alati algpõhjust aga alati oli siiski vastuseks “ma ei tea, mis seda põhjustab.” aga ma teadsin. Iga Jumala kord. Eriti hulluks ajas olukorra see, kui kurdad seda halba tunnet inimesele, kes selle tunde sinust üleüldse välja tõi. Ma ei taha kasutada väljendit, et “kes selle tunde põhjustas.” Inimesed on meie peeglid ning keegi ei saa meile mingeid tundeid tekitada vaid neid lihtsalt meie seest välja tuua. Ma olen nii õnnelik ja tänulik, et ma ei valeta enam endale. Kui lõpetame endale valetamise, lõpetame ka teistele valetamise. Minu puhul aitas selle arusaamiseni jõuda fakt, et kolisin teise riiki, kus mind mitte keegi ei tea. See on justkui puhtalt lehelt alustamine, ise saame valida, kes me olla tahame. Tegin ilmselt kõige targema otsuse oma elus ja otsustasin olla täpselt see, kes ma olen, varjamata. Selline olemine on kaasa toonud tutvumisi teuste autentsete inimestega, sest sarnane tõmbab ligi sarnast. Isegi kui pealtnäha pole mingit sarnasust- selleks võibki olla vaid see, et jäädakse mis iganes olukorras iseendaks. Ja oi kui ilus see on.

Frogmouth oma loomulikus keskkonnas
Millmerran power station
Opossum

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.