Ilma tuuleta läheb Maa haisema

​Kuidas selle sisemise suunaga siis ikkagi on? Ma tean, et ma kaotan ta vahel ära. on perioode, kus ma laman ja vaatan tähti, vahel isegi viis tundi järjest… ning ma ei taha mitte midagi. Lihtsalt upun hetke sisse ära, ei tunne suunda, ei pea isegi üritama mõtteid vaigistada sest neid lihtsalt ei ole. 


On öeldud, et ilma tuuleta läheb Maa haisema. Nii on ka meie endi elus- tammudes koha peal, muutub suund häguseks, tekkima hakkavad muremõtted ning me ei tee enam mitte midagi, mis meile varem suurimat õnnetunnet pakkus. Oleme olemas, samas sisemuses tiksub see küsimus, et kas ma olen valele rajale astunud. Need, kes on millegi suhtes väga aktiivsed, kirglikud, armastavad, teavad millest ma räägin. Tehes seda, mida armastad, on südames kindel teadmine, et tegutsed oma tõele vastavalt ning teiste arvamusest ei saaks vähem ükskõik olla. Ja siis tuleb paus, eikusagilt. Üritame teha seda, mida idee poolest tahaks, aga ei suuda. Isegi enda sundimine ei aita. Loov vaim ei ole sel hetkel meiega. Sellest ma pole veel aru saanud, kauaks see vaim kaduda võib- minu puhul tundub, et päris kauaks. Kuigi need erinevad “vaimud” on periooditi minuga, ei paista, et ükski neist tahaks kauemaks jääda. Või ehk on asi selles, et viibides inimestega, kes mind päriselt ei tunne, ei oska keegi ka push’ida või innustada. Muidugi saab inspiratsiooni ammutada kust iganes, kuid inimestel on see erinev. Ma vajan teisi inimesi, mul on vahel vaja, et keegi mulle hoogu annaks. Ehk on lihtsalt aeg õppida teistmoodi toimima, otsustada, et ma ei vaja mitte kedagi oma loomevaimu ligimeelitamiseks. 


Kahjuks tundub praegusel hetkel, et asi on suuresti keskkonnas ka. Kui väga ma ka seda riiki ei armastaks, see pole minu. Ma ei tunne vajalikku ühenduvust. Isegi looduses olles pole tunne sama. Minuni jõuavad iga päevaga nii suuremad ja imetillukesed põhjused, miks ma Eestit vajan ja sinna tagasi tahan, kui õige aeg käes. Mind meelitavad juba sellised asjad, mis kodus olles vahel isegi vastuvõetamatud või iseenesestmõistetavad tundusid. Näiteks see õudne külm tuul nägu peksmas ning see tunne kui saad sooja tuppa põgeneda. Koerte haukumine, kui satud külade lähedusse. Ka Fred Jüssi on küsinud, et 
Kas olete märganud, et Eestimaa koerad hauguvad teistmoodi kui mujal? 

Metsas kõndides paljude (ravim)taimede ning marjade äratundmine. Pöialpoisi laul kuuseladvas. Eesti keeles enda väljendamine. Hirmu tundmata paljajalu kõndimine. Kuldkollane päikeseloojang peale vihmasadu, mis kestis terve päeva. Või isegi nädal. Lõkke tegemine, tundmata hirmu, et võid terve riigi maha põletada. Esimestest kukeseentest kastme tegemine ja selle söömine koos värskete keedukartulitega. See tunne, kui suudad kasvama panna ning hoolitseda taimede eest, mahutada nende kastmine oma päevarutiini. Helistada oma sõpradele ning nendega veiniõhtuid teha, tunda, et oled armastatud ja hoitud oma inimeste poolt, tunda, et ma ei sündinud sinna põhjuseta…


 Aga kes teab. Korraks ma suutsin isegi selle vastuvõetavaks enda jaoks mõtiskleda, et äkki Austraalia ongi mu uus kodu. Aga tundes ennast, see oleks lihtsalt kergema vastupanu teed minemine. Alla andmine minu jaoks. Sest minu päris suund on ikkagi teiselpool planeeti, meie tillukeses koduriigis. Seda teksti kirjutama hakates ei olnud mul õrna aimugi, mida ma täpsemalt üldse öelda tahan. Lihtsalt oli raskevõitu olla ja kui see juhtub, siis on ikkagi kirjutamisest abi olnud. Ja nagu näha, jõudsin jutu käigus oma suunani tagasi. Väga üldiselt, kuid siiski.


 Ma oleksin isegi valmis ülikooli minema. Või kuskile mujale kooli. Mind ilmselt ei suuda tagasi hoida ka tõsiasi, et kõik paistab sealmaal allamäge minevat. Riik tahetakse poolitada mõttetu raudteega, mis ilmselt hakkaks vaid maavarasid välja vedama või mingi muu võigas põhjus, metsad järjest kaovad, poliitikud ja need kes teevad otsuseid, on konkreetselt debiilikud, suvaliselt tuuakse meile USA sõdureid ja hoiatatakse Venemaa eest… Aga miks ma peaksin selle eest põgenema? Miks mitte hoopis panustada sellesse, et kõik paremaks läheks, ei oma tähtsust, mis hinna eest. Kui see maksab mulle mugavuse, olgu nii. Tahaks lihtsalt sõltumatust. See pole kerge asjade lahendus, aga see on seda väärt. Ma ei ütle, et uue koduriigi leidmine kuskil mujal on vale. Ei, ma tean, et see on võimalik ja kui end mujal õnnelikumana tuntakse, siis on kõik hästi. Maailm vajab õnnelikke inimesi.


 Minagi ei kavatse veel reisimist lähiaastatel lõpetada, vahel küll tekib tunne et peaks nüüd kuskile minema ja midagi ära tegema, aga siis tuleb meelde, et ma olen alles 20 ning praegu on minu aeg teha seda, millest ma alati unistanud olen. Aga üks unistus ei pea kestma terve elu. Fred Jüssi on veel öelnud, et “olen seda meelt, et inimesel peab see “oma” olema. Kui sul on oma, võid sa ka võõra vastu huvi tunda.”  Tõde on, et peale pikka aega oma koduriigist eemalviibimist hakkame seda väga teistmoodi nägema. Kui oleme lasknud endal muutuda, areneda, siis peale aastat- või kahte oleme me tohutult teistsugused. Mitte küll süvaolemuses vaid suhtumine ning vaated on teised. Tahtmised ka.


Ehk olen ma liiga palju “Alkeemikut” lugenud, kuid mind ei suuda siin kinni hoida isegi armastus, “ideaalne töökoht”, mis iganes, sest ma tean, millega see kulmineerub. Siis ma olen oma suunda ignoreerinud ning minust saaks ilmselt kibestunud tädike, kes hakkab Jumalat süüdistama “kõige halva” eest, mis ta elus on. Mis on loodud olema, see saabki olema, siin ei takista enam riigipiirid ega ka miski muu. Sellele ma ei taha tihti mõelda, sest ma tõesti naudin seda, kus ma praegu omadega olen, ma lihtsalt ei hoia millestki kramplikult kinni. Aga nii nagu tuul ennetab Maa haisemaminekut, ennetab mu elus seisaku tekkimise eest rändamine. Ma olen nii tänulik, et ma seda teen, teha saan, et tunnen end hoituna ja elan oma mugavustsoonist väljaspool.

Advertisements

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.