Mis elus toimub

​Väiksena ikka unistasin, et küll tahaks ikka ookeane ja kõiki maid näha. Vaikne ookean, Austraalia, Aasia… Need tundusid kõik kättesaamatud unistused, miski mis on kusagil olemas kuid peab vaid mu mõtetesse jääma.

 Järsku tuli see teadmine- ma olen 20 aastat seda Elu kogenud, alles ma olin 10aastat vana ja ei osanud unistada ega mõeldagi sellest, mida olen läbi elanud ning mida kogen praegu. Rääkimata sellest mis unistusi mul veel pinnale on tulnud.

 Mingiaeg kadus täielikult kirjutamise soov ära, elus juhtus kõiksugu asju, töötasin, sõin&magasin… kui jõudsin. Mõtlesin, et pekki see kirjutamine, keda üldse huvitab. Siis sain aru, et mulon seda endale vaja ja tean, et inimesi Eestis, eriti mu vanemad, sõbrad ja minu armsam, kellele lähevad ka random asjad korda, mida mõtlen ja teen.  Nii kerge on langeda oma mõtete ja ümbritseva ohvriks, samas pole sel suurt mõju lõppudelõpuks, kui on oskus endas ja inimesed ümberringi, kes oskavad meid taas iseenda paremaks versiooniks taastada või suunata. 

Peale hullumeelset, pea 13-tunnist tööpäeva sain aru, kui uskumatult õnnelik ma olen, kui hästi mind Elu on hoidnud ja kuidas mina Elu olen armastanud. Tunnen seda jätkuvalt. Minevikus tundus uskumatu näha esimest korda Atlandi ookeani. Nii ebareaalne. Mäletan, kui kõikehõlmav tunne see oli. Siis jõudis kätte aeg, mil sain juba varbad Vaiksesse ookeani pista. Kõik on liikunud selles suunas, kuidas ma unistanud olen, mida olen uskumatuks pidanud. Täna ma sain aru, et sõltumata sellest, et ma näen välja 12-aastane ning olen mikrokasvu, võetakse mind siiski tõsiselt. Mind on raske maadligi tampida teemadega, mille suhtes inimesed arvavad et ma olen haavatav. Heaks näiteks täistaimetoitlus. Ma ei ole 3 aasta jooksul saanud ühtegi tõsiseltvõetvat argumenti, miks ma ei peaks seda tegema. Esimesed 2 aastat olid väga rasked, tunnistan seda. Täielik mõistmatus lähedaste ning võõraste poolt. Oi kui tugevaks see mind kasvatas, aitäh, et te mind proovile panite. Nii palju murdumisi, solvumisi ja valu oli selles osas. Vahel oli tunne, et lähengi paksu metsa sisse kuuse alla elama, sest peas kõlas üksainus mõte- inimesed on niiiii lollid. Aga selles osas on nüüd kõik muutunud. Ma ei pea inimesi rumalateks, igalühel on oma aeg millegi mõistmiseks. Pole minu asi, mina olen täielikult kindel selles, kuidas ma elan ning kui keegi tunneb end inspireerituna, siis… super. Kui ei tunne, ausalt.. ei tunne end puudutatuna. Minu kallal on hea nokkida, aga ma ei murdu enam selle all. Ja kunagi ei ole ma see, kes alustab. Ehk kaldusin teemast kõrvale, aga jah.. Olenemata nokkimisest, ma tunnen et mind võetakse tõsiselt. Ma olen tänulik neile, kes seda teevad ja olen tänulik endale, et annan endast võimalikult palju, et areneda ja selles olla hea, mida ma teen. 

Tunnustust on alati hea kuulda. Täna juhtus nii, et mind jäeti kahe ameti peale üksi. Olin sample standis ja olin weighbridge’is. Neid lahutab mingi 150meetrit ma arvan. Truck’ide voorimine läks veidral kombel nii hooga käima, kuigi hooaeg on peaaegu läbi. Selline rutt oli taga, mulle ei meeldi kui keegi minu järel ootama peab. Alguses ei jäetus mulle autot ka, kõndisin edasitagasi. Kõik kulges õnneks vigadeta ning ühe truckie suust kõlas lause ” f*ck, Jane, you’re a machine”. Terve päev ja õhtu oli naeratus näol, jutt jooksis ja tundsin end elusana. Unistamine ning selle nimel töötamine on ikkagi vilja kandnud. Ma olen õnnelik, et ma ei pea oma teise aasta viisa jaoks vajalikke farmipäevi tegema kuskil orjafarmis, tehes midagi sunnitult.. Täna rääkisin mõnele truckdriverile, et ma armastan oma tööd päriselt, peale seda kui nad sarkasmiga hääles mainisid “I bet you have fun running around here”. Love what you do and do what you love. Eliminate drama and be the best version of yourself. 


Kell saab kohe 21 ja mul on järgmiseks hommikuks kell 4 äratus. Train outload. Pikk päev tuleb ja ma olen excited. Kaugeltvaadates võib tunduda, et mis ma teen, on igav, aga.. ma olen siinoldud ajaga nii palju õppinud, õpin ka edaspidi. Inimestega dealima, efektiivselt toimima, tegema neid asju mida mugavusest teha ei tahaks- näiteks kuulata raadiosaatja kaudu Oz’ie max speed rääkimist ja sellest mittemillegi arusaamist.. Ja neile adekvaatselt vastamist even tho midagi ei saanud arugi.

 Ma mäletan veel enne tööd training’ute ajal seda mõtlemist, et damn… Ma ei saa sellega ju hakkama. Ja siin ma olen, saan hakkama.  See on just mu enda jaoks vajalik realization,mis vajas kirjapanemist. Inimesel on õigus olla enda üle rõõmus, uhke.

Päeva tegi veel uskumatult toredaks, ui nägin oma Pariisi sõbra Jèrèmie Jungi message’t mulle. Tema tehtud lood ning fotod avaldati National Geogrphicus. Nii suur edu, nii uskumatult tore. Andis mulle teada, et ka mina olen artiklis. Avasin selle ja mind valdas nii suur rõõm- me jutustasime siis, kui aasta oli 2014 või 2015, käisin veel Värska Gümnaasiumis ja polnud plaanigi tulla Austraaliasse. Olin seal maininud, et tahan näha Maailma, kuid kindlasti tulla koju tagasi. Ei tea kuna, kuid kunagi ikka. Kui ma seda tale jutustasin, ei olnud ma päriselt kindel, kas see kõik juhtuma saab. Olin arvanud, et selle looga ongi kõik möödas, et näitus ja event’id on läbi, Jèrèmie tegi nii tänuväärset tööd Seto kultuuri tutvustamisega ka välismaailmale. Ja nüüd, mõned aastad hiljem, õnnelikult oma tööd Oz’is tehes ilmub see terve lugu National Geographicus ja otsustati ka foto ning osake mu loost sinna sisse panna. Peale seda sain mitmeid kirju üle maailma, kes tahaks minuga kohtuda,kes oleks valmis mind oma kodus hostima… Rääkimata mu lähedastest kes selle üle väga rõõmsad olid. Aitäh teile, kes mind toetate, te teate väga hästi, kes te olete ja aitäh teile, kes mulle head soovivad aga minuga (eriti) ei kontakteeru. Aitäh teile, kes mulle halba soovivad, loodan, et teil läheb pahatahtlikkusest hoolimata elus kõik hästi. Siuke tänamise tunne on. 
Love, Jane.

Advertisements

Author: Jane Vako

Understand that you own nothing, everything that surrounds you is temporary, only the love in your heart will last forever.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.