Everyday life kiirülevaade

​Viimasest kirjutamisest on veidi aega juba möödunud, arvan, et nüüd oleks aeg rääkida enda igapäevaelust. Olen ennast Emeraldi igatahes sisse seadnud. Tulime siia oktoobri alguses ning enne töö algust oli nädal vabadust, jõudsin endale jõusaalirutiinigi sisse seada. Käisime endale maja ka otsimas, kuid kuna me ei tea, kaua Graini hooaeg kestab (might be 1 kuu, samas ka 3), siis ei saanudki lõpuks midagi, mis oleks alla 3-kuulise lepingu olnud. Üürin cabini-pargis tuba ning kõik on chill, vähemalt ei pea silla all magama (samas elaks sellegi üle). Siin on ühisköök ja esimesel päeval oli rõõmus meel- olemas oli pliidiraud, pott jne. Peale paaripäevast kasutamist olid nendele asjadele kellegi nimed peale ilmunud- tuli välja, et kasutasin vaese Gary isiklikke asju. Loodan, et ta annab mulle andeks. Niisiis kolisin mingiks ajaks purgiubade peale üle- mis pole halb, sest see on mu konkreetne lemmiksöök. Kikerherned, oad, herned- visake kõik ette and I couldn’t be happier. Ükspäev käisime pea 300km eemal asuvas rahvuspargis matkamas- kotis enda jaoks pudel vett. Raja alguses olevale “läbitav ainult füüsiliselt vormis inimestele” märgile tegin “pff” ja läksime. Kes oleks pidanud teadma, et rada oli üks suur mäkketõus, mis kulmineerus 300m konkreetset redelitest ning treppidest mäkke turnimisega. 0,5l vett pole selleks piisav, võin mainida, aga üles me saime ning alla ka. Oli väärt seda!!! Loodus on siin endiselt imeline. 


Varsti peale seda saime ka töölekutse. Alustades sellega, et sitemanager palus meil tulle “toolboxi”. No polnud õrna aimugi, kus see tööriistakast oleks pidanud olema. Hiljem mõistsime, et see oli lõunase koosoleku nimi. Ei tulnud eriti üllatusena, et enamus ruumis viibinud inimestest olid eestlased, nüüdseks on neid veelgi lisandunud ja tulevikus lisandub ka. Mind saadeti weighbridge’i peale- olin küll ühepäevase koolituse sel teemal läbinud kuid veits tekkis ikka ärevus, et mis nüüd enda päristööle, sample standi ei saagi või. Veetsin seal toredad 10 tundi kikerhernerekkasid kaaludes ning rekkameestega suheldes, tsill. Järgmine päev pidin minema ikkagi sample standi- päris intense, aga teisest küljest mitu korda fun’im. Õnneks vist jäetaksegi mind selle töö peale. Kui seltskond on hea, siis on kõik hea. Sample’is on meid tavaliselt õhtuks kolm.  Igasugused seosed on ka juba loodud, üks CAT numbrimärgiga rekka on minu jaoks kassirekka jne. Ja muidugi on suur rõõm iga päev kokku puutuda umbes 800 tonni kikerhernestega. Minu lemmiktoit. Tööd ei hakka otseselt kirjeldama, sest seal on nii palju teha ja ma teen koguaeg erinevaid asju, vahel tõmban tolmuimejaga rekkadest kikergerneid, vahel teen kvaliteedikontrolli ja vahel sisestan arvutisse kõike infot. Aga vahva on ja õhtuti koju tulles pole kordagi tüdimust olnud.

Advertisements

Author: Jane Vako

Understand that you own nothing, everything that surrounds you is temporary, only the love in your heart will last forever.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.