Idaranniku seiklused ja seosetus järjekorras jutt iseendale


telkimisega kaasnevad alati uudishimulikud linnud 😀

Mysterious holes. Keegi ei tea, kuidas need tekkisid.
 

Ja nüüd tekst, mis ei ole mitte kuidagi ülalolevate piltidega seotud. Veits pikk. Loodan, et mitte s*tt 😀 pole seotud isegi reisiga mitte.

“Kui ma aktiivselt midagi ei loo, siis ma arvatavasti hävitan aktiivselt (iseennast, suhteid või oma meelerahu.) Me vajame midagi, mis aitab meil mõneks ajaks iseenda unustada.”-Elizabeth Gilbert
Ära ümbritse ennast inimestega, kelle seltsis sa ei saa olla sina ise, sest sulle kaevatakse suure tõenäosusega negatiivsuseauk, lüüakse sind sisse ning lükatakse kõigele lisaks buldooseriga see kinni ka veel. Midagi on sellest muidugi õppida, kuid mitu korda Sa jõuad elus oma käpakestega sealt ennast valguse poole kaevata? Ära ole seal, kus sind pannakse tundma, et sa pole väärtuslik.
Vahet pole, kus maailma otsas sa ka ei viibiks- sinu sisemaailm on alati sinuga ja kas see viib sind unistustele lähemale või kaugemale, on kõigil enda teha. Hoides kinni minevikust, valust ja ebakindlustest, ei ole võimalik nendest lahti saada ka näiliselt kõige eest põgenedes. Nii see peabki olema, inimene ei saa iseenda eest põgeneda. See on aus mäng- oled enda vastu aus, annab Elu ka sulle seda, mida tõeliselt väärid.
Loen ühte toredat raamatut hetkel, mis kannab pealkirja “Suur võluvägi- hirmudest vaba loominguline elu.” julgen seda kõigile soovitada! Seal on arutlus, tsiteerin:

Algaja muusiku õde: “Mis saab, kui sellest ei tule midagi välja? Mis saab, kui sa tegeled oma kirega igavesti aga edu jääb tulemata? Mis tunne sul on, kui oled kogu oma elu asjatult raisanud?”

Muusik:”Kui sa ei taipa, mida ma sellest juba saan, siis ei suuda ma seda sulle iial selgeks teha.”


“Kui tahate hädaldada, siis leiate selleks alati põhjust- isegi siis, kui õnn teile parajalt säravalt naeratab.”
Jah, teistel on hea öelda, et “ma ju ütlesin sulle.” Isegi kui neil oli õigus- tore. Kuid see kogemus tegi sinust Sinu. Sel hetkel oli vaja midagi õppida. Kui ainult teiste sõnade ja tegude järgi navigeerida, siis kuhu sa lõpuks jõuad? Kas see on su oma rada, mida astud? Ma võin nõustuda hiljem nendega, kes mind ette hoiatasid, kuid ma ei nõustu mitte kunagi sellega, et miski oli aja raiskamine. Areng, õppimine EI OLE aja raiskamine.
Kui te oskate tegevusi, suhteid, tööd, midaiganes õigel ajal lõpetada, siis minu kiitus. Mis on teie jaoks õige aeg- seda ma ei tea. Kas see on juba see hetk, kui sisetunne annab teada, et see tee ei vii teid kuskile?  Või siis, kui kõik osapooled on oma rahulolematust väljendanud? Ehk hoopis siis, kui näete konkreetselt oma elukvaliteedi langust selle tõttu, millest te kramplikult kinni hoiate?  Või polegi “õiget aega” millegi lõpetamiseks olemas? Minul on kippunud see ikka nii minema, et saan esimestest märkidest aru kuid loodan ja üritan ikka kõige paremat. Minevikus on sidemete lõpetamine ikka käinud nii, et kõik osapooled on juba haiget saanud ning tekkinud olukord on meid keema ajanud. See on see, mida ma olen otsustanud muuta, lõplikult. Selle teadvustamine on kõige tähtsam, muu tuleb.
* kui oled alateadlikult teinud otsuse, et näed kõike ründamisena, siis see on enda valik. Seda ei muuda elukoha, partneri või mille iganes vahetus. Ainus, kes su tunnete ja olukorra üle vastutab, oled sa ise. Elu on nagunii üks suur mäng, me ei pea võitlema selle nimel, et see oleks võimalikult raske. Ma ei usu  “piinatud kunstniku” fenomeni. Kui elu (kui loomine) nõuaks pidevaid kannatusi, et Sul oleks mingi story rääkida, siis mina ei tahaks selles osaline olla. Uskuge mind, rõõm ning õnnelikkus on super inspiratsiooniks, loomiseks. Arvasin minagi minevikus, et kui eksisteerin oma raskemeelsusega, siis tuleb keegi ja tunneb mulle kaasa. Hehe. Mitte keegi ei tule. Kõik on nii ametis iseenese elu loomisega, ehk sa tuled kellelegi korraks mõttesse, kuid mitte keegi ei ole spetsialiseerunud Sinu päästmisele, kõlagu see kuitahes karmilt. 
Aga muidu praegusest hetkest- mul on kõik suurepärane, enamus ajast möödub autos Põhja poole liikudes. Mul on lihtsalt tohutult aega kõige analüüsimiseks. Mitte keegi ei tohiks ülaltoodud isiklikult võtta, sest avan vaid enda sisemaailma. Kui tunnete selles ära iseennast- tore. Kui ei tunne- veel toredam. Even tho’ mu blogiaadress on “janereisib”, siis ei kirjuta ma ainult riigist ja sellest inimestest, vaid kogu teelolekust, kaasa arvatud enda analüüsimisest. Küll siia tuleb turistijuttu ka, rääkimata reisimotivatsioonist ja kõigest muust. Kõik võtab aega, enne pean vaikselt siia sisse imbuma ja kõike paremini tunnetama, mitte esimese emotsiooni pealt midagi järeldama.
Olge chillid, mul on kõik suurepärane, loodan, et teil ka!

5.september

Advertisements

Author: Jane Vako

Understand that you own nothing, everything that surrounds you is temporary, only the love in your heart will last forever.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.