My lovely A Coruna / OOKEAN

*Postituse lugemise taustaks soovitan kuulata: Indigolapsed-Ookeani Laul

Täna oli see erakordne päev, mis lõpuks sain näha, tunda ning katsuda ookeanit!!! Nimelt veetsime päeva A Coruna’s. Selleks pidime ette võtma kahetunnise bussisõidu. Isegi kiirteelt on näha, KUI ilus ning mitmekesine taimestik ning loodus siin on. Kuna elame linnas sees, on mul tekkinud paksu metsa igatsus, seega arvan, et pean Hispaanias/Portugalis mõne rahvuspargi külastuse ette võtma. Mind üllatas, kui palju on ökodukte kiirteede kohal (ökodukt- sild loomadele, kes muidu kiirteetarade tõttu rännata/mujale liikuda ei saaks). Igatahes riietusin hommikul tõeliseks karuks, sest you know, läheme ikkagi ookeani äärde, külm tuul jne. Aga nüüd olen jälle targem… Kuumus oli päeval tappev 😀 Sain kerge päikesepiste ning nägugi õhetab. Nüüd ma tean, et novembri keskpaigas ei ole vaja ookeani ääres riideid selga panna ning tänavatel on okei paljajalu käia. Koorisin ennast nii paljaks, kui viisakas oli (särgi sidusin nii, et kõht oli paljas jne).
  Igatahes jaotati meid kolmeks grupiks. Meid jagati nii, et grupis oleks keegi, kes räägib hästi hispaania/portugali keelt, ning keegi, kes valdab hästi inglise keelt. Meile anti kaart koos 12 punktiga ning küsimused nende kohtade/vaatamisväärsuste kohta, millele pidime vastused leidma kas lugedes või kohalikelt küsides. Kokku jõudsime 4h jooksul käia kaheksas punktis. Me ei jooksnud neist läbi, vaid nautisime tõeliselt. Igas punktis pidime tegema selfie. Niisiis olin paarimees portugaallasele Tiagole. Saame väga hästi läbi ning kõik need linnas veedetud tunnid möödusid megarõõmsalt, sest ta on nii positiivne inimene. Kutt oli väga õnnelik, et oli tunnistajaks minu esimesele ookeaninägemisele. Tema ise elab portus ookeani ääres. Mina olin muidugi kirjeldamatult excited (kuidas see tõlkes on?? Ütleme nii, et nt nagu väikese lapse käitumine kui ta elu lahedaima mänguasja saab. Mul on eesti keelega raskusi praegu). Seda suurt asja ei anna merega võrreldagi. See heli, tunnetus, lõhn ning ilu oli midagi, mida ei anna kirjeldada. Need kes on ookeani ääres käinud, need teavad. Lisaks need imelised surfilained. Rannas viskasime uuesti saapad jalast ning jooksime vette. See oli nii soe ja mõnus 🙂
Täna võtsin ka peegelkaamera kaasa kuid kuna mul pole läpakat, kuhu pilte tõmmata, näete kvaliteetseimaid fotosid alles peale teenistuse lõppu.
  Kui olime kõik oma “aardejahi” lõpetanud, kogunesime ühel platsil, et edasi kuskile restosse sööma minna. Leidsime ühe Itaalia restorani, sättisime ennast välja istuma ning leidsin menüüst isegi ühe vegantoidu!! See oli niii hea, et julgen kindlalt väita, et pole mina paremaid penne’sid elu jooksul söönud. Seda enam panevad mind facepalmi tegema inimesed, kes väidavad, et veganid närivad muru ning porgandeid jne. Nad ei kujuta ettegi, kui hästi nt mina tegelikult toitun:) Lisaks oli personal niii südamlik ja armas.  Üks ettekandja võttis vist eesmärgiks mind veel õnnelikumaks teha, käis vahel väljas, ei teinud midagi, naeratas mulle ning kõndis sisse tagasi. Ja nii mitu korda. What a time to be alive (emme, ma tean, et sa loed seda, niiet tõlkes on see: milline aeg elus olemiseks) 😀 Mulle meeldib siin tippi jätta, sest enamus inimesi teevad enda tööd südamega ja seda on tõesti näha.
  Peale söömist hakkasime huvitavaid poode läbi kammima, vintage&coffee shopist ostsin elu ilusaima hennamustristiilis riide, mida saan salli ning isegi seinakangana kasutada. Järgmisena leidsin poe, millesugusest olen umbes 2aastat unistanud. Selline väike budistlik poeke, ostsin väiksemapoolse kirju seljakoti ning Om’i sümboliga kuldse kaelaripatsi. Müüja oli ülitore, rääkis juttu, tegi mu ripatsile nööri kaelas kandmiseks ning soovis kõike head edaspidiseks eluks. Lisaks tegi heast südamest korraliku sooduka ka. Oehh, viirukilõhnalised kohad on mu lemmikud. Lisaks käisin ikka kohustuslikus turistide poes ning ostsin natuke A Coruna (mind häirib, et telefonis ENJA tähte pole. See N koos lainega. See on A Corunja eesti häälduses) nänni.
  Ostsin tänava pealt suure torbiku kuumi kastaneid, need on siin mu lemmikuteks saanud. Aga neid ei tohi süüa, kui vett käeulatuses pole, sest need on niii kuivad. Otsisime Tiago jaoks Tattoo&Piercing kohti (ei ema, mina ei hakka ennast siin tätoveerima ilmselt võibolla kindlasti), sest ta tahab medusa neeti teha (ülahuule kohale) kuid kõik poed tahtsid hingehinda, seega ta lükkas seda natuke veel edasi. Nüüd ta on siin bussis mu kõrval kurb 😀 Ja mul on tunne, et ma ei tõuse enam siit bussiistmelt, sest mu parema jala tald on üks suur vesivill. Ma ei julge uusi jalanõusid ka osta, sest nood hakkaksid ilmselt hõõruma ning seda mul pole vaja. Järgmine nädalavahetus on Santiagosse minek, pean siiski midagi välja mõtlema. Kuigi takso ning ühistransport on siin väga odav, leiame me siiski suurt lõbu kõndimisest. Vähemalt praegu. Iga kord, kui keegi kurdab, et jalad on valusad, on mul varuks see õel ütlus: “we should cut them off and make a soup of them and when you agree with this, it will be a vegan soup”(ing.k me võime need otsast lõigata ning kui sa nõus oled, tuleks sellest vegansupp) ning täna tehti mulle tagasi ning kurtmise peale kuulsin Ana suust “yap we totally can cut yours off now”(ing. k jep me võime täielikult sinu omad nüüd otsast lõigata.”) Oh well.
   Ahjaa, see ka meenus, et käisime ujulas. Ma ei kiru Värska Veekeskuse väljanägemist enam kunagi, sest see oli juba klass omaette. Ujusime tiiru edasi-tagasi ning kobisime sauna, milles oli küll 60 kraadi kuid see on parem kui mitte miski. Tutvustasin Austria neiudele meie saunakultuuri, nad olid pigem šokeeritud, et meie jaoks on okei 90kraadisest saunast talvel jääauku ronida ning üksteist kasevihaga peksta 😀 Veel käisime coexistence(kooseksisteerimise) house’is, kus sealne juhataja tutvustas meile organisatsiooni tööd. Nad teevad väga tänuväärset tööd, aitavad makseraskustega inimesi, korraldavad tegevusi neile, kes ei saa mingil põhjusel teistest üritustest osa võtta või vajavad selleks motivatsiooni. Lisaks käivad seal õpiraskustega lapsed ning iga juhtumi puhul määratakse neile spetsialist/psühholoog vms sellega tegelema. Meie esitasime küsimusi ning nende põhjal teeme community project’i, mis aitaks sel organisatsioonil edeneda.
Nüüd teeb bussis kerge ilu-une ning laen selle postituse kodus üles. Homme on vaba päev!!! Peaks metsa sõitma.

*tean et lubasin postitust teisest asjast aga lükkan seda veel edasi

*Doora ja Lota igatsus on. Siin on niii palju koeri (ühtegi hulkuvat pole veel näinud) ning tahaks eranditult igaühte kallistada ning musitada.

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

*Lugesin nüüd öösel uudiseid Prantsusmaa kohta. See on nii kohutav ja kahetsusväärne, et selliseid asju meie väikeses maailmas korraldatakse. Ainult selleks, et saaks sõda, raha ning võimu. Mina ei pea neid terroriste muuks kui siiski usa poolt (ei taha suurelt kirjutada) treenitud palgamõrvariteks. Palun hoidke ning armastage üksteist ning ärge laske hirmu oma südamesse.

Kallistan, põsemusitan (nagu siin kombeks) ning teen lehva-lehva.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.