Somebody? Anybody? Nobody? Body? *

Olen Hispaania pinnal olnud juba 7 päeva, aeg lendab siin hullumeelselt kiiresti. Olen juba uute projektide otsingul, sest selline elu pakub tõelist naudingut. Mina isiklikult ei ole varem nii suurt õnne elusolemisest tundnud, kui siin olles:) Mis vihjab sellele, et ilmselt ma ei olegi loodud paberi nimel ennast katki rabelema.

Saime kätte oma kuuplaani ning see tekitab omajagu põnevust. Praegu sõidame bussiga põhimõtteliselt linna ääres asuvale heinamaale, et sellest heategevuslik aed rajada. Ilmselt peame heinakamara lihtsalt lahti kakkuma ning maad normaalselt harima ning sinna köögivilju istutama. Praegu näeme suht prettyd välja, tunked seljas linnaliinibussis 😀
image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

image

Edit: Jõudsime aiast tagasi. Ma ei tea miks, aga iga päevaga hakkab meil järjest rohkem nalja saama. Ma ei hakka neid siia kirja panema, sest enamus nalju on inglise/portugali keeles ja emakeeles need ei kõla eriti hästi. Igatahes oskame kõik uhkelt “fuck you” portugali, austria ja eesti keeles öelda. Lisaks olen teistele selgeks suutud õpetada sõna NUTIPIDU tähenduse. Igatahes valisime välja köögiviljalapikese suuruse, eemaldasime läbi naeru maatükilt heina/mullakamarad ning kohtasime kahte väikest ning ühte suurt vaskussi. Ilmselt nad polnud talveunne minnes sellega arvestanud, et mõned on nii normaalsed ja hakkavad novembris aiamaad rajama. Kõik jäid ellu ning õnneks on maa piisavalt soe, usun, et nad jäävad uuesti tuttu. Lisaks paigaldasime suuure plakati, kus on info, kes seda aiamaad harivad. Oh, ja kõige lõbusamad hetked- Sandrina tuli aiamaale korralike matka/töösaabastega ning tal tulid esimestel minutitel mõlemad tallad küljest ära, seega käis ta alguses ringi kilekottides ning pärast ta teipis tallad uuesti kinni 😀 ja kuna mina tulin siia ainult ühe paari jalanõudega, pean ilmselt investeerima veel ühtedesse jalanõudesse. Haha Sandrina käia just välja idee, et tema läheb oma teibitud jalanõudega tänavale ja hakkab kerjama ning mina mängin ta kõrval kitarriga kurbasid meloodiaid. Me näeme praegu kind of viletsad välja, ma ei imestaks kui keegi meid kodututeks peaks. Me oleme kõik mullased, aga endiselt rõõmsad.

Täna oli ilm alguses udune aga nüüd paistab soe ja ilus päike 🙂 Linn näeb nii ilus välja, võõrasemad õitsevad ning inimesed on nii päikselised.

Ma kirjutan blogi telefoniga, seega andke kõik kirjavead, muud anomaaliad ning piltide asukohad palun andeks. Lisaks ei saa telluga pilte ümber paigutada. Neid ei saa isegi postile juurde lisada- seega näete neid eraldi postitusena.

Eile olid ka esimesed hispaania keele tunnid. See on maailmas enim räägitud keelte hulgas teisel kohal, ei tee paha, kui basic tase suus on 🙂 Lisaks toimuvad meil social skills workshopid, õpime lahendama konflikte, mängime rollimänge jne. Tegemist on siiski hariduse omandamisega, olgugi, et see on mitteformaalne. Väga suur positiivne muutus on minu puhul see, et kui ma varem ei talunud, lausa vihkasin rolli- ning grupimänge, siis nüüd ei suuda ma ära oodata, mil jälle neid teha saame.

Sel nädalavahetusel toimub ekskursioon A Coruna’sse. Saavad minu silmad ning varbad lõpuks ookeani näha ja tunda, jee! Mis tuletab meelde, et me oleme Galicia maakonnas ning omakorda Kermo tuletas meelde, et meie bändi nimi oli omal ajal galiitsia keeles!! Hispaania keele tunnis numbreid õppides tuli ette 12-Doce. Vot siis, elu on mind toonud meie bändi nime sünnimaale 🙂 Mis tuletab omakorda meelde, et jubedalt tahaks uuesti bändi teha.

  Järgmisel nädalavahetusel toimub reis Santiagosse.Siis saate jälle ilusaid pilte näha. Kusjuures ma pole selle nädala jooksul veel peegelkaamerat kaasagi vedanud, sest meil on lihtsalt niii palju teha ja vahepeal ei ole aegagi telefoniga klõpsu teha. Õnneks on enamjaolt pühapäevad vabad, siis tahaks korraliku pildireisi ette võtta.

  Peamisteks töökohtadeks ongi meil charity garden, coexistence house (kooseksisteerimise maja), kuhu on kokku tulnud inimesi titest taadini, et koos õppida, mängida ning suhelda. Töötame ka  waldorfpedagoogikaga koolis, kus oleksin hea meelega oma 12 kooliaastat veetnud,

kuna seal ei põletata inimeste vaimset tervist läbi, vaid hoopis arendatakse seda. Vist käime ka pagulaskeskuses (kui õigesti meelde jäi).

27.-30. november tuleb meil puhkus, meil on tekkinud kuri plaan Portugali minna. Alguses mõtlesin Pariisi peale, kuid Portu on siinsamas külje all ning bussisõit sinna nõuab väga vähe raha 🙂

Praegu lõpetasime just lõuna,see tuli nii hea.Long live the vegan food!
 

  Tänane päev pole veel läbi, kui on mida kirjutada, teen seda järgmises postituses:)

* (pealkiri) (inside joke) me ütleme niimoodi koguaeg, sest me oleme dramaqueenid ja see pakub meile liiga palju nalja.                         

Advertisements

Author: Jane Vako

Understand that you own nothing, everything that surrounds you is temporary, only the love in your heart will last forever.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.